Episodes
-
Seekordses "Digiturunduse praktikumi" saates kuuleme kahte ettekannet 4. juunil toimunud Sotsiaalmeedia konverentsilt.
Saate esimeses pooles tutvustab Quantitase tegevjuht Kaarel Oja IAB Europe AdEx uuringu tulemusi. Tegemist on Euroopa suurima ja vanima digitaalsete kulutuste uuringu tulemustega.
Saate teises pooles kuuleme Mediabrands Digitali sotsiaalmeedia strateegi Paula Johanna Adamsoni mõtteid sotsiaalmeedia strateegia kokku panemisest.
„Sotsiaalmeedia strateegia puhul on oluline teha see piisavalt dünaamiline, kuna sotsiaalmeedia on kiiresti muutuv,“ ütles Adamson. Ta rääkis ka, et kui sul hakkab sotsiaalmeedias mugav, siis on midagi halvasti. „Strateegia peaks toetama, kuidas olla parem, tegema rohkem ja eristuma.“
Foto: Mediabrands Digitali sotsiaalmeedia strateeg Paula Johanna Adamson. Autor: Raul Mee -
2023. aasta kevadel võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu palkade läbipaistvuse direktiivi, mis jõustub 2026. aastal. Seekordses „Teabevara tunnis“ võtamegi luubi alla uue direktiivi, mille eesmärk on suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada soolist palgalõhet.
Oluline on märkida, et töötajate palgaandmeid ei pea nimeliselt avaldama, kuid ettevõtted peavad täpsemalt kirjeldama oma tasustamispõhimõtteid ning jagama töötajatele ja tööotsijatele infot ametikohtade palkade kohta. Lisaks tekib suurematele ettevõtetele regulaarne aruandluskohustus.
Tasustamisvaldkonna juht ja ekspert Kaie Peetre räägib muuhulgas, et uus direktiiv keelab värbamisintervjuu käigus varasema palgaajaloo kohta küsida. „Selle punkti mõte on, et ei kanduks edasi diskrimineerivalt tehtud palgaotsused ning töötaja palk määrataks vastavalt sellele, mida uus roll ette näeb, ning vastavalt oskustele ja teadmistele, mida töötaja uude rolli kaasa toob, mitte selle järgi, mida ta eelmises töökohas sai.“
Küsimusi esitavad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Eve Noormägi, Kaie Peetre ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem -
Missing episodes?
-
Milliste uute lahendustega saab turgu võita? Mida kestlikult tegutsemine konkurentsivõimele juurde annab? Kus on Eesti suur võimalus selles suures muutuses?
Rohepöörde praktikute saates vahetavad neil teemadel mõtteid oma äri kestlikult ajavad juhid erinevatest sektoritest: Verstoni juhatuse esimees Veiko Veskimäe, Fibenoli juhatuse liige ja arendusjuht Peep Pitk ja SOL Baltics juhatuse esimees Rinel Pius. Vestlust juhib Äripäeva ajakirjanik Laura Saks. -
Juba alates 1. oktoobrist 2023 tuleb suuremad ehitusobjektid ning ehituse töövõtuahel ja ehitusplatsile lubatud töötajad registreerida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis (TTKI). Tasub teada, et 2024. aasta juunist hakkab Maksu-ja Tolliamet ka seaduse täitmist kontrollima.
Saates selgitavad G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson, G4Si turvatehnikadivisjoni teenusejuht Dmitri Šabunov ning Maksu-ja Tolliameti projektijuht Siim Tamm, kuidas seadust korrektselt täita, millised eelised annab teenusepakkuja G4S kasutamine ning mida peaks iga peatöövõtja sellest kohustusest, andmete kasutamise võimalustest ning terviklikest turvalahendustest teadma.
Saatejuht on Tuuli Seinberg, foto: Shutterstock -
Saates Mets ja majandus räägime VKG biotoodete tehase rajamise praegusest etapist. Kaks ja pool aastat kestnud eriplaneeringu etapp hakkab läbi saama ning ettevõttel on välja valitud tehasele nii potentsiaalne asukoht kui ka tehnoloogia. Samas üllatab saatekülalist, VKG biotoodete arendusjuhti Lauri Raidi riigi suhtumine – kuigi puidu biorafineerimine ja väheväärtusliku paberipuidu ekspordi hendamine on paljuräägitud ja prioriteetne valdkond, ei tunta ministeeriumite tasemel projekti käekäigu vastu mingit huvi.
Juttu tuleb ka RMK paberipuidu kestvuslepingute konkursist ning ühiskonna reaktsioonidest tselluloositehasele.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid, fotograaf Johanna Adojaan. -
Teemaks on maksuameti plaan saada ligipääs ettevõtete pangakontodele. Uurime, miks riigil sellist andmevahetust vaja oleks, kuidas ühiskond ja ettevõtjad taolise idee vastu võtaks, kuidas on olukord lahendatud lähiriikides ning kui kulukas ja tõenäoline on, et plaan käiku läheb.
Rahandusministeeriumi poolt avab riigi plaane finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ning ettevõtja ja praktikuna räägib oma vaadetest Indrek Kasela. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto autor: Gregor Alaküla. -
EBSi tudengitel on võimalik minna semestriks või aastaks maailma tippülikooli. Iduettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk peab seda EBSi suurimaks tugevuseks. Kui muidu on maailma ärihariduse tipptegijate juures õppemaks kuni kümme korda kõrgem, siis EBSi kaudu saab välisülikooli viiendiku võrra väiksema õppemaksu eest.
Estonian Business School pakub äriharidust gümnaasiumiharidusest doktoriõppeni. Kuna Eesti ettevõtjad pürgivad ka rahvusvahelisele areenile, tuleb EBSi bakalaureuseõppes välissemestri või -aasta veetmine kasuks. See eristab EBSi teistest äriharidust andvatest koolidest Eestis ja selle üle on uhke nii koolipere kui vilistlased.
Missugune on äri- ja ettevõtlushariduse olevik ja tulevik? Stuudios annavad vastuseid lektor, EBSi bakalaureuse- ja magistriõppe juht Anto Liivat ning ettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk.
Kadri Tuisk jagab saates oma kogemusi ja sõnab, et ülikoolis käimine tekitab positiivseid rutiine ning aitab vaimset teravust treenida. Ta julgustab bakalaureuse- ja magistriõppe vahel pausi tegema, et näha päris maailma ja saada aru oma järgmistest ootustest.
Anto Liivati sõnul on doktoriõppe väljund ja võimalus tippjuhtidele pehmeks maandumiseks ettevõtlusest akadeemilisse keskkonda.
Liivat ei usu, et on võimalik olla tõsine ettevõtja või edukas ärijuht rahvusvahelist konteksti mõistmata. Tasub käia Eestist väljas. Seetõttu on ka EBS bakalaureuseõppesse lõiminud rahvusvahelise semestri, kus valikus on 70 partnerülikooli.
Kes tervet õpingut peab paljuks, sellel soovitab Liivat aga vaadata mikrokraadide poole.
Saadet juhib Tõnu Einasto.
Foto: erakogu. -
Saates selgitab Fertilitase füsioterapeut Laura Kõmper, milliste traumade ja sekkumiste järel on füsioteraapiat kindlasti vaja. Saame teada, millised võivad olla tagajärjed, kui füsioteraapia hilineb, katkestatakse või sootuks ära jäetakse ning juttu tuleb ka sellest, miks on erinevate traumade või kirurgiliste sekkumiste järel taastumisaeg väga erinev.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Fertilitas, fotol Laura Kõmper -
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime rohetehnoloogiasse investeerimisest; sellest, kuidas eelnevalt muudes valdkondades tegutsenud inimesed jõuavad rohevaldkonda ja lähemalt ka hiljuti 1,4 miljonit rahastust kaasanud Paul-Techi tegemistest; kuidas mitme põlvkonna teadmised idufirmas ühendada ning läbi selle parandada põllumeeste heaolu ja muuhulgas ka Läänemere tervist. Saates on külas SmartCap investeeringute juht Mattias Karu ja Paul-Techi kaasasutaja Anu Einberg.
Anu Einberg ütleb, et idufirmade valuatsioonid on viimastel aastatel tulnud alla, mis tähendab, et ka ettevõtte osalusest tuleb suurem osa ära anda kui investeeringuid kaasatakse, aga see on andnud ka võimaluse turgu puhastada.
"Meie enda jaoks oli siiski see investeering vajalik. Olles deep-tech ettevõte rohetehnoloogias, siis meil olid olemas kliendid Eestis ja Soomes ja on olemas käive, siis peamine investeeringu eesmärk oli ikkagi see, et oma kasvu suuta võimendada," sõnas Einberg.
Kuidas saatekülalised roheteemadeni jõudsid ja kuidas enda jaoks rohepööret defineerivad, saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Fotol: Anu Einberg Pärnu Juhtimiskonverentsil. Autor: Raul Mee -
Ettevõtete jätkusuutlikkus on palju suurem teema, kui lihtsalt kuhugi nö „linnukese“ kirja saamine panga küsitluslehel, kinnitas SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko.
„Eelkõige soovime mõista, milliseid tegevusi on ettevõte teinud, et oma riske maandada. See, et nüüd on lisandunud keskkonna ja ettevõtte tegevusest tingitud riskide kaardistamine ning personali väärtustav käitumine, näitab, et pank läheb teemaga süvitsi edasi,“ ütles Vakulenko.
SEB ei rahuldu ainult ettevõtteid kontrolliva rolliga, vaid on jätkusuutlikkuse teema võtnud endale südameasjaks. Juba kolmandat aastat on nad Põhjamaade ja Baltikumi jätkusuutlikkuse festivali Impact Day üheks peasponsoriks. Eelmisel aastal kogunes mitu tuhat inimest kolmepäevasele festivalile, et koos arutleda keskkonna ja ettevõtete vastutustundliku tegutsemise üle.
Festivali programmijuht Erkki Kubber on seda meelt, et kõigile on jõukohane oma ellu rohkem tuua keskkonda hoidvaid tegevusi. „Eks alguses tuli minulgi õppida kodus jäätmete sorteerimist,“ muigas Kubber uute hoiakute õppimist meenutades. „Festival ongi kohtumiste ja praktikate jagamise kohaks. Ettevõtetel on mida võita, varsti sõltub isegi nende kliendibaas sellest, milline on nende jätkusuutlik tegevus.“
Kuula, millistel ettevõtetel on kohustus ja millistel veel vaba tahe anda aru oma jätkusuutlikkuse protsessidest ning eesmärkide täitmisest. Saates räägivad SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko ja festivali Impact Day programmijuht Erkki Kubber.
Fotol Impact Day programmijuht Erkki Kubber ja SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko. Foto autor: Juuli Nemvalts. -
Arutleme Eestis levinud digitaalse identiteedi vastavuse üle Euroopa õigusruumiga. Näiteks kas ja kus saab kasutada meie digiallkirja, millised on ülepiirilise äri võimalused Euroopas, mida toob kaasa peagi euroliidus rakenduv digikukkur? Stuudios avavad neid küsimusi SK ID Solutionsi juht Kalev Pihl ja Proud Engineersi juht Laura Kask.
Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.
Foto: Piret Sinimets -
Eestis eeldatakse, et maksustamine on võrdlemisi lihtne. Välisturgudele laienedes eeldatakse sama, mistõttu on maksud alles kolmas, neljas või viies prioriteet, millega tegeleda. Küll aga on küllalt riike, kus haldurid on agressiivsed, kontrollivad rohkem ja ka trahvivad ulatuslikumalt, rääkis saates PwC maksude osakonna juht Hannes Lentsius.
Uue sisuturundusliku saatesarja “PwC juhtimistase” esimene saade keskendub maksuteemadele rahvusvahelises ettevõtluses.
Hannes Lentsius räägib saates, milliste juhtudel välisriigis äri ajades rakendub käibemaks, kuidas tööjõukuludelt makse arvestada ja millises riigis neid deklareerida.
Samuti räägime lahti püsiva tegevuskoha ja sellega seonduvate maksude mõiste ning selgitame, mida võib endaga kaasa tuua maksukontroll Saksamaal või Prantsusmaal.
Toome palju praktilisi näiteid ja analüüsime erijuhtumeid. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Hannes Lentsius.
Foto autor: Eiko Kink. -
Hetkel on kinnisvarainvestori jaoks kõige kasumlikum anda arendajatele laenu, mitte üritada paari üksiku kinnisvaraobjektiga ise pusida, leiab Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Ta tõdeb, et paljud ongi varem kinnisvaras olnud rahad suunanud pigem laenudesse. “See on lihtsam tegevus ja seega number on konkreetsem,” räägib Muttik. Laenude puhul vastab tootlikkus ka investorite ootustele. Kui üürikorteri pealt kahekohalise tootluse saamine on praegu pigem unenägu, siis laenudes on see endiselt reaalsus.
Eristada tuleb muidugi ka laenutüüpe. Kui tagatud laenude puhul antakse laenu mingi vara, enamasti kinnisvara tagatisel, siis tagamata laenude puhul on garantiiks arendaja maine ja usaldusväärsus. Tagamata laenude intressimäär jääb umbes 12% kanti. “Allapoole tegelikult on näha, et investoril kaob huvi,” sõnab Muttik. Tagatud laenude puhul on risk väiksem ja seetõttu jääb ka tootlus 8-10% vahele.
Saates tuleb juttu nii investeerimiseks sobiva maatüki valimisest, usaldusväärse arendaja leidmisest, stock office’ite ja miniladude üleküllusest kui paarismajadega äri ajamise tasuvusest. Saadet juhib Simo Sepp.
Pildil Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Foto: erakogu. -
Silmaarst dr Rait Parmann tegi neli aastat teadustööd Columbia Ülikooli Silmakliinikus New Yorgis ning on nüüd tagasi Turman Silmakliinikus, kus keskendub silmapõhjahaiguste diagnoosimisele ja ravile. Saates saame teada, millised on enamlevinud silmapõhjahaigused ja nende sümptomid, milliste haiguste algus on hiiliv, millised nõuavad aga kiiret sekkumist ning miks teatud vanusest alates ei piisa töötervishoiuarsti või optometristi nägemiskontrollist, vaid tuleb käia silmaarsti juures. Lisaks selgub, mis on Eestis tööealiste seas TOP 1 silmapõhjahaigus ning kuidas oma silmi ja nägemist ise korrektselt kontrollida.
Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Turman Silmakliinik, fotol dr Rait Parmann -
Saates „Soraineni sagedus“ võetakse luubi alla olulisemad maksualgatused Euroopa Liidu õiguses, mis peituvad lühendite ViDA, HOT ja FASTER taha.
Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. Arutelu tekitab eelkõige käibemaksu kogumine.
HOT reguleerib väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamist juhul, kui nad on otsustanud laieneda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nad on alles laienemisfaasis ja nuusutavad seal turgu. Nad ei ole asutanud sinna äriühingut, vaid tegutsevad püsiva tegevuskoha kaudu, selgitab saates rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill.
FASTER on aga ellu kutsutud selleks, et enammakstud tulumaksu tagasi saamist kiirendada.
ELi maksualgatustele keskenduvat sisuturunduslikku saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm.
Fotol Verner Silm, Mario Sõrm, Helery Maidlas ja Helen Pahapill.
Foto autor: Andres Laanem. -
Eesti pikima kogemusega börsikaupleja Marek Kallin avaldas saates "Investeerimisportfell 2030", millist strateegiat tema kasutab, et aastas keskmiselt 30–40% tootlust teenida.
Päevakauplejana peab pidevalt arenema ning uusi asju leidma ega tohi ühte kohta kinni jääda. Kallin tõi esile, et kui jääda ühte kohta kinnis, siis on see nagu surm. Kaupleja sõnul on asjad kiiremaks läinud ning kõik võib muutuda hästi kiiresti, samas 2000ndatel oli see kõvasti aeglasem. Kauplemisturgudel mängib Kallini sõnul rolli ka see, kui on mõni tähtis juudipüha, kuna siis on tuntavalt vaiksem turgudel.
Pikaajaliselt kauplemisega tegelenud Kallin tõdes, et aeg-ajalt on perioode, kus on tunne, et lööd käega, aga see ei kesta kuigi kaua. Peamiselt tuleb masendus, kui tuleb suurem kaotus sisse, aga neid ikka aeg-ajalt juhtub.
Päevakaupleja Marek Kallin alustas kauplemisega paarkümmend aastat tagasi ning algkapitaliks oli tal siis börsil tegutsemiseks 10 000 USA dollarit. Kallin lisas, et tänaseks on ta rahul, kui tuleb aastas 30–40% tootlust. Oma ühe suurima kaotusena tõi Kallin välja, et võttis liiga suure riski ja sai kiiresti 400 000 dollarit kaotust sisse, kui mängis nafta hinnale.
Kallin ise kasutab uudiskauplemise strateegiat, millega jälgib pidevalt uudiseid ning tegutseb uudise peale mõnekümne sekundi või paari minuti jooksul. Tavapäraselt ta pikalt positsioone ei hoia ning kolm tundi on tema jaoks juba pikk periood. Samuti eelistab Kallin kaubelda USA eelturul ja järelturul ning mängib tihtipeale ka tulemuste uudiste peale järelturul. Samas kuulujuttude peale kaupleja ei mängi, kuna seal võib mõne jama otsa sattuda.
Päevakaupleja rääkis, et tehnoloogiasektoris on mega eufooria, mida ta on näinud ka korduvalt varem ning need asjad ei ole kunagi hästi lõppenud. „Millegipärast ma kardan, et see ei lõpe ka praegu,“ rääkis Kallin. Ta lisas, et ilmselt näeme kõiki neid AI-aktsiaid, nagu Nvidia ja Super Micro Computer, oluliselt madalamal tasemel kui praegu. Kaupleja ise nendes aktsiates ilma stop-loss-orderiteta sees ei istuks.
Lisaks rääkis Kallin saates riskihaldusest oma strateegiast põhjalikumalt ning sellest, millised on olnud suurimad õppetunnid ja kogemuslood kauplemisel. Samuti rääkis päevakaupleja tänasest aktsiaturust ning sellest, millised trendid on tema viimaste tehingute järgi head kauplemiskohad täna.
Saadet juhtis Jaan Martin Raik.
Foto Marek kallin
Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals. -
Saates “Investeerimisideede universum” võtame sel korral ette küsimuse, kas tehisaruga tegelevatesse ettevõtetesse tasub raha paigutada.
Saates on külas professor Eduard Petlenkov, Kristjan Jansons MindTitanist, Tarmo Toiger ja Hanno Lindpere KPMGst ning saatejuht Hando Sinisalu.
Arutame, kas Euroopa mahajäämus Hiinast ja USAst on paratamatu, millisele turunišile võiksid AI valdkonnas keskenduda Eesti ettevõtted, kas tehisintellekti kasutavate ettevõtete turuväärtus on suurem ja millistesse firmadesse tasuks AI arengut silmas pidades investeerida.
Räägime ka, kas AI on targem kui kolm kassi ja kuidas kurjategijad tehisaru ära kasutavad.
Fotol Nvidia, tuntud oma graafikaprotsessorite (GPU) poolest, mis on olulised tehisintellekti (AI) mudelite treenimisel.
Foto: Zumapress/Scanpix. -
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Saates ekspert selgitas ja analüüsis jätkusuutlikkust ning ESG-d ja kestlikkusteabe aruandlust - nende olulisust, tähendust majandusele edaspidi. Samuti tuli saates juttu, mida pangad edaspidi ettevõtjatelt küsivad, mis ootab ees järgnevatel aastatel.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) on Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm. -
Kui Ilusbike kandideeris Prototroni kiirendisse, oli neil kaenlas papist ratas – kuu ajaga ehitati elektriratas. Miks see nii kaua aega võttis, sellest räägime rattafirma kaasasutaja Rico Jaaniperega.
Saates räägime, kuidas kiirenditesse pääseda ja sealt ettevõtte ehitamise juures kõige rohkem kasu saada. Uurime, mis seob Prototroni värskeimat ja esimest võitjat ning m iks on vaja eraldi fondi prototüüpide loomise toetamiseks.
Prototroni juht Brait Pilvik paljastab saates teised võitjad. Prototroni sügisvooru saab kandideerida läbi suve. Uurime ka selle kohta, milliseid meeskondi ja naiskondi oodatakse kandideerima.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Foto: Rico Jaanipere Ilusbike’st ja Brait Pilvik Prototronist. Autor: Tarmo Virki -
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Change Partnersi CEO, konsultant ja koolitaja Ekke Sööt selgitab, miks on muudatuste teadlik ja süsteemne juhtimine edukate projektide elluviimise võtmekohaks. Juttu tuleb ka ADKAR mudelist, mis keskendub viiele vahetulemusele, mida iga töötaja muudatuste käigus kogeb. ADKAR mudeli kasutamine võib eesmärkide saavutamise tõenäosust tõsta kuni 7 korda!
Süsteemsuse ja teadlikuse tõstmine muudatuste juhtimises aitab tagaistmelt liikuda esiistmele, kus sul on korraga parem vaade sellest, mis sind muudatuste juurutamise teekonnal ees ootab ja sul on rohkem kontrolli seda hallata.
Ära jäta kasutamata võimalust õppida eksperdilt, kuidas oma organisatsioonis muudatusi tõhusalt juhtida!
Raadiosaadet juhtis Äripäeva Akadeemia müügi- ja turundusjuht Jessica Agneta Kari.
Foto autor on Meelika Riiberg. - Show more